Korterite müük - uued korterid Põhja-Tallinnas

Põhja-Tallinn – uued kodud ainulaadses miljöös

Kelmiküla Põhja-Tallinn on suuruselt Tallinna neljas linnaosa, mis koosneb üheksast põneva ajalooga asumist. Kohe Toompea kõrval asub kauni miljööga Kelmiküla, mis oli vanasti Toompea eeslinn. Kelmikülas on nostalgilisi puitmaju, aga ka uhkeid juugendstiilist mõjutatud kortermaju. Asukohale lisab väärtust Toompead ümbritsev Toompark, mille hoolitsetud radadel loodust nautida, sõpradega piknikku pidada või sportlik jooksutiir teha. Mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel on maitsvaid elamusi pakkuvad kohvikud ja restoranid ning loomulikult vanalinn.

Piirkonnas asuvad hinnatud Jakob Westholmi gümnaasium ja Kelmiküla lasteaed.

Kelmikülas asuvale vaiksele Saani tänavale oleme rajanud uued kaasaegsed südalinna kodud. Saani tänavale lisab eksklusiivsust ka fakt, et elad tänaval, kus asub vaid üks maja – Saani 2.

Kalamaja Põhja-Tallinnas asub ka üks Tallinna populaarsemaid piirkondi – Kalamaja, mis võlub eripalgelise arhitektuuri ja boheemlasliku atmosfääriga. Sajand tagasi tööliste eluasemeks ehitatud värvilised puitmajad loovad romantilise õhkkonna ja sellele vastanduvad kunagised võimsad industriaalsed tehasehooned on populaarseks restoranide, kunstinäituste ja vanakraamipoodide asukohaks. Kalamajas on tänavatoidu restorane, hubaseid kohvikuid ja gurmeerestorane igale maitsele. Kalamaja ainulaadsus on siinsed sõbralikud elanikud ja ühise kogukonnana korraldatav tänavafestival Kalamaja Päevad on igal aastal aina populaarsem.

YIT ehitatud uued kodud moodsas Kalamajas sulanduvad olemasolevasse miljöösse, pakkudes samal ajal kaasaegse maja eeliseid. Vibu tänav asub mere ääres Lennusadama läheduses ja otse elutoast saab minna avarale päikeseterrassile kohvi jooma.

Suur-Patarei Nagu nimigi viitab, on Kalamaja olnud ammustest aegadest Tallinna peamine kalasadam. Arvatakse, et Suur-Patarei tänava kandis olid juba muinasajal ümberkaudsete külade kalameeste hooned. 19. sajandil keskpaigas hakkasid Võrgu tänava kandis Tallinna vanimad kalatööstused kalakonserve tootma ja sündis legendaarne Tallinna kilukarp.

Kalamaja võlub eripalgelise arhitektuuri ja boheemlasliku atmosfääriga. Sajand tagasi tööliste eluasemeks ehitatud värvilised puitmajad loovad romantilise õhkkonna ja sellele vastanduvad kunagised võimsad industriaalsed tehasehooned on populaarseks restoranide, kunstinäituste ja vanakraamipoodide asukohaks. Kalamajas on tänavatoidu restorane, hubaseid kohvikuid ja gurmeerestorane igale maitsele. Kalamaja ainulaadsus on siinsed sõbralikud elanikud ja ühise kogukonnana korraldatav tänavafestival Kalamaja Päevad on igal aastal aina populaarsem.

YIT ehitatud kaasaegsed kodud sulanduvad olemasolevasse miljöösse ja pakuvad samas kaasaegse maja eeliseid. Suur-Patarei tänavalt avaneb kaunis vaade Tallinna lahele.

Kalamaja kalmistupark

Kalamaja kalmistupark asub Kalamaja asumis Tööstuse tänava ääres. Esimesed kirjalikud andmed ala kohta on pärit aastast 1561, kui sinna maeti umbes kaks tuhat Rootsi sõjaväelast. 1780. aastal ehitati uus barokne väravatorn. 19 sajandi algul, kui Tallinnas hakati majade eest eemaldama etikukive, võeti need Kalamaja kalmistul kasutusele hauatähistena. 1950. aastate algul Kalamaja kalmistu suleti, ala kavandati pargiks endise Kalamaja kalmistu kohale 1964. aastal. Kalamaja kalmistupark, mille projekteeris AS K&H (töö tellis Tallinna Kommunaalamet), rajati lõpuks 2009. aastal. Pargi rekonstrueerimise käigus viimistleti värava-kellatorni seinad, ehitati torni pargipoolsesse külge trepp, remonditi tugimüüre ja võlvkaare pargipoolne võre asendati sepisväravaga. Värava võlvkaare all on infokiosk, kus saab ülevaate kunagise kalmistu ajaloost, vaadata vanu pilte ja tutvuda maetute nimekirjadega.

Park on piiratud osalt kahe meetri kõrguse metallvarbaiaga, osalt sama kõrge puitlippaiaga. Parki pääseb kuue jalgvärava ja ühe sõidukitele mõeldud värava kaudu. Laste mänguväljak rajati värava-kellatorni lähistele, alale, kus ajalooliselt asus kalmistuvahi elamu. Parki ehitati kaks purskkaevu. Pargi rohealasid kaunistavad tulbid ja krookused, siin kasvab ka sillasid ja kuldtähti. Maastikuarhitekti Andres Levaldi esitatud muinsuskaitse eritingimuste kohaselt tuli arvestada Kalmistupargi teedevõrkude rajamisel ajaloolisi kalmistuplaane, et uued teed ei kulgeks üle vanade kalmude. Kõrvalteede rajamisel tuli eelistada kerg‑ ja siirdekatendteid ilma äärekivita, peatee võis olla kõvakattega. Lähtuda tuli vabakujulise maastikupargi kujunduspõhimõtetest, kaeved pargis peavad olema hästi põhjendatud. Vanimate pärnade ja tammede vanus on enam kui sada aastat, pärnatüvede ümbermõõt on kuni 90 cm ja tammede oma 82 cm. Põlispuud säilitati ja täiendati põõsarindega. Enim kasvab pargis harilikku vahtrat, vähem on harilikku saart ja harilikku tamme. Võõrliikidest on siin peamiselt harilikku hobukastanit ning lääne- ja suurelehist pärna.