Tartu

Veel tänaseni meenutatakse mõnes Eesti kodus ligi saja aasta tagust ütlemist, et kui Tallinn on pealinn, siis Tartu on peaga linn! Ja eks selles on ka terake tõtt, sest ajalooliselt on Tartu alati olnud Eesti vaimuelu keskuseks: just Tartust on 19. sajandi keskpaigast saanud alguse laulupidude traditsioon ning pärit alged nii Eesti riigi kui ka eesti teatrielu rajamisest.

Kõik, kes on Tartut kunagi külastanud, on kindlasti juba tuttavad suudlevate tudengite purskkaevuga, teinud pilti Raekoja platsil ja jalutanud Toomemäel. Eesrindlikumad ehk on jõudnud isegi lodjaga Emajõel seilata, nautida kesklinna lokaalide pulbitsevat ööelu ning süüa kreemiselt külluslikke kooke Eesti ühes vanimas kohvikus Werner. Aga see on ainult kübeke Tartust, sest ajaloolise kesklinna ümber paiknevad mitmed eriilmelised linnaosad – igaüks isemoodi.

Selle vaheldusrikkuse kujundab suuresti Emajõgi, mis jagab linna kaheks. Jõe paremkaldal asuvad boheemlaslik Supilinn, peresõbralik ja kohvikuid täis Karlova koos Ropka tööstusrajooniga, üles ürgoru nõlvadele ulatuvad Tähtvere, Vaksali, Ropka ning edasi veel 19. sajandil linnast välja ehitatud raudtee-tagused linnaosad nagu Veeriku, Maarjamõisa, Tammelinn, Ränilinn ja Variku. Linna vasakkaldale jäävad Ülejõe, Annelinn ja Ihaste, orunõlvadel Raadi-Kruusamäe ja Jaamamõisa. Olgu sinu unistus elada moodsas uusarenduses, idüllilises korteris otse jõepervel või uhkes üksinduses, siis kodukohas Tartus leidub midagi igaühele: lastega peredele, tudengitele, teadlastele ja kunsti- ja teatrihuvilistele.

Just siia, Emajõe kallastele olla sättinud end elama ka keegi Tartu vaim. Kuigi tema täpset elukohta ei tea keegi, võib tema lähedust tunda kõikjal Tartu linnas. See on tartlastele omane elu- ja mõttelaad, mis on ühtmoodi rahulik ja romantiline, samas ühtehoidev ja elav. Aga mis sest ikka pikalt rääkida – kui juhtud Tartusse pikemaks ajaks peatuma, küll siis isegi mõistad!