YIT Eesti juhtimise võtab üle Mark Mihhailenko
10. juulil aastal 2018 sõlmis AS Tallinna Lennujaam YIT Infra Eesti AS-ga töövõtulepingu, mille alusel teostati lennuliiklusala asfalteerimis- ja markeeringutööd, kaasajastati lennuvälja tulede süsteemi ja muud. Viimati rekonstrueeriti Kärdla Lennuvälja lennurada 1998. aastal.
Projekti järgi paigaldati 1520 meetri pikkusele ja 30 meetri laiusele lennurajale ca 8000 tonni asfalti. Üks 5 meetrine ja 6 cm paksune paan „kaalub“ üle 1000 tonni ning selle mahapanek võttis laoturil aega umbes kuus tundi.
Projektijuht Priit Suits kinnitas, et kasutusele võeti kõikvõimalikud kaasaegsed tehnoloogiad, mida igapäevases teede ehituses ega asfalteerimises ei näe. „Ühe korra seda tööd tehakse ja kahekümneks aastaks, seepärast nähakse ka rohkem vaeva,“ lisas asfalditööde projektijuht Jaak Tänava.
Tehnoloogiast
Partsi karjääri mobiilses asfalditehases segati kokku Soomest toodud graniitkillustik ja mandrilt veetav bituumen. Asfaldi veoks kasutati spetsiaalse termoisolatsiooniga varustatud kaste. Veoauto kallas asfaldi eelsöötjasse, et see võimalikult ühtlaselt maha saaks. Edasi liikus asfalt asfaldilaoturisse, mis tagas kihi õige paksuse ja kalded. Selle taga liikus kolm asfaldirulli, mis mahapandu tihedaks ja siledaks surusid. Pärast paani maha panekut kontrollisid töömehed viiemeetrise loodiga, kas asfaldikalded ja tasasus vastavad normidele.
Lennuraja tuledest
Maandumisel lennukile orientiiriks olevad lennuraja lähenemistuled paigaldati maa peale 650 meetri pikkuselt. Lähenemistuledena kasutatavad süvislähenemistuled paigaldati 250 meetri pikkuselt. Normi järgi peab tuledejada pikkus olema 900 meetrit.
“Eelmisel aastal lõpetasime Tallinna lennujaama kaheaastase suure projekti, mis hõlmas nii ülekatet kui tulede vahetust. Seega on kogemus lennujaamadega olemas,” rääkis Suits, kes esindas töid teostavat YIT Infra Eesti AS-i.
Kärdla lennujaama opereeriva Tallinna Lennujaam AS-i poolt välja kuulutatud ehitushankele laekus neli pakkumust, parima neist tegi AS YIT Infra Eesti. Tööde maksumus oli ca 1,6 miljonit eurot, millele lisandus käibemaks.
Allikas: Hiiu Leht
