Töötav veeinfrastruktuur teeb moodsa maailma võimalikuks

Kust tuleb puhas vesi? Kuhu satub must vesi? Kuidas kõrvaldatakse tänavatelt vihmavesi? Vesi ei ole mitte ainult meie eluandja, vaid ka tähtis osa meie linnade infrastruktuurist. YIT on osa vee pikast teekonnast pilvedest ookeanidesse.

Kraanist ei tule vett. Reovesi on voolanud veesüsteemidesse käitlemata. Tänavad on üleujutatud lumesulamisveega. Te märkaksite töötava infrastruktuuri tähtsust alles siis, kui see enam ei tööta. Infrastruktuur võimaldab sujuvat linnaelu, aga tegelikkuses on see suhteliselt uus nähtus.

“Kergeim viis töötavast veeinfrastruktuurist mõtlemiseks tänapäeval on viia end ajas tagasi umbes 100 aastat. Kust tuli vesi siis, kuidas veevarustus töötas ja milliseid raskusi võis olla?” ütleb YIT tööstus- ja struktuurilise projekteerimise divisjoni vanem asepresident Anne Piiparinen.

Eelmise sajandi alguses ammutati vett endiselt kaevust, pesu pesti aasta läbi looduslikes veekogudes ja suurema osa ajast pidid inimesed toetuma kaevust kantud veele. Et jäätmemajandus oli kaugel sellest, mis ta on nüüd, levisid haiguspuhangud linnakeskkonnas kiiresti. Töötav infrastruktuur teeb moodsa maailma võimalikuks ja on meie heaolu alus.

YIT on osa töötava veevarustusinfrastruktuuri ehitamisest kogu ulatuses alates algsest veeallikast kuni puhta vee käitlemiseni ning pumbajaamadest ja veetornidest kuni reovee käitlusjaamade ja sademevee ärajuhtimise lahendusteni.

Veekäitlusjaamad ja veetornid tagavad puhta vee

YIT kogu ajalugu algas veevarustusega. 1912. aastal oli ettevõtte esimene ehitusleping Porvoo veevarustuse arendamine ja veetorni ehitamine. Enam kui saja aastaga on ehitatud 119 veetorni ja mitmeid renoveeritud. Veetornid on tähtis osa meie linnade infrastruktuurist nüüd ja tulevikus, sest nende ülesanne on stabiliseerida survet veevõrgus ja funktsioneerida veemahutitena, mis aitavad tarbimise kõrghetki tasandada ja tagada veevarustuse näiteks elektrikatkestuste korral.

YIT enam kui sada aastat kogemust veevärgi ehitamisel ilmneb projektide planeerimise ja teostamise oskusteabes ning ulatuslike partnervõrgustike ärakasutamises uute innovatsioonide arendamisel. Veevarustusjaamade, st veetornide ja veekäitlusjaamade ehitamine nõuab ka oskusteavet töö ja konkreetse tehnoloogia planeerimisel, protsessist arusaamist ning võimet vallata erinevaid spetsiaalseid töömeetodeid.

„Me saame aru, kuidas näiteks veetorn on seotud veevõrguga ja mida saab teha igas kohas ilma veevarustust kinni keeramata ja ikkagi vett puhtana hoides,“ selgitab Piiparinen.

YIT ehitab praegu aastas umbes 1-2 veetorni. Elanike arv ja suurenenud veetarbimine võetakse samuti arvesse, kui uusi torne kavandatakse. Veetornid on endiselt väljapaistvad maamärgid: paljud linnad on tuntud oma veetornide järgi. Need on osa linnade fassaadidest ja nende arhitektuuri kasutatakse sageli kohaliku veeteenuste osutaja identiteedi esiletoomiseks. Praegusel hetkel on YIT-l eriti suur veetorniprojekt teostamisel Vantaas Hiekkaharjus. Uus Hiekkaharju veetorn tagab tulevikus Vantaa idaosa veevarustuse, sest piirkonna elanikkond kasvab.

Reovee käitlusjaamad on veevarustuse tähtis osa

Veevõrku uuendatakse ja laiendatakse pidevalt. Soomes ehitab YIT praegu Blominmäki reovee käitlusjaama Espoos ja renoveerib settekuivatusjaama Riihimäkis. Tamperes Sulkavuoris käivad kaevetööd suure tsentraliseeritud reovee käitlusjaama jaoks. Rootsis laiendab YIT Henriksdali tsentraliseeritud reovee käitlusjaama.

Suured projektid nagu Blominmäki vastavad tuleviku vajadustele, suurendades veekäitlusmahtu, kui elanike arv suureneb. Uute projektide juures pööratakse veelgi suuremat tähelepanu linnastumise ja rangemate keskkonnaseaduste nõuetele. Et reovee käitlusjaamad paigutatakse maa alla, on rohkem piirkondi vabad ehitusele ja reoveebasseinid ei tekita ebameeldivat haisu ümbritsevas keskkonnas.

Jaamade põhiline tööprotsess ei ole viimaste aastakümnetega palju muutunud, sest käitlemine põhineb peamiselt aktiveeritud setteprotsessil. Suurim muutus on kolmas ehk kolmandane käitlemine, mis on põhiprotsessile lisatud. See käitlemine vähendab märkimisväärselt fosfori koguhulka. Viimane uuendus on reovee puhastamine UV-seadmetega.

„Uued käitlusmeetodid on jõudnud Soome viimase viie aasta jooksul, aga neid on rakendatud väikeses mahus ja eksperimentaalses mõttes,“ selgitab Piiparinen.

Katsejaamad ja -protsessid on planeerimisel ning need on tähtsad arengueesmärgid tulevikus. Uute jaamade asukohti valmistatakse juba ette tulevasteks laiendusteks, mida uued tehnoloogiad nõuavad. Esmane parim lahendus reovee käitlemiseks oleks aga see, kui inimesed mõtleksid enne kahjulike ainete kasutamist ja hoiaksid näiteks desinfitseerivate puhastusvahendite kasutamise minimaalsena.

Rohelised katused toovad keskkonnale kasu

Kogu vesi ei liigu läbi veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi. Selle asemel langeb see maha vihma või lumena ja satub otse pinnasesse sademeveena. Muutuv kliima tekitab väljakutseid, sest paduvihmad ja üleujutused muutuvad tavalisemaks. Et hoida vett meie linnade tänavaid hõivamast, on YIT välja arendanud ja kasutusele võtnud sademevee käitlemise lahendused. Muuhulgas hõlmavad need erinevaid vett läbilaskvaid asfalte ja rohelisi katuseid. Mõnedes kohtades on YIT rohelised katused ellu viinud. Nende suurus varieerub abihoonete katustest ulatuslikumate kompleksideni. Tihti tuleneb nende kasutamise vajadus kohalikust detailplaneeringust või piirkonna ehitusnõuetest.

„Nende arv suureneb. Roheliste katuste ehitamine on aga kallim võrreldes tavaliste katustega ja need nõuavad rohkem hooldust,“ selgitab YIT äriarenduse vanem asepresident Marko Oinas.

Rohelised katused mitte ainult ei muuda linnakeskkonda rohelisemaks, vaid need aeglustavad loomulikul viisil ka vihmavee voolu ilma eraldi kogumismahutiteta. Lisaks sellele on näidatud, et rohelised katused parandavad vähemalt kalkuleeritud viisil energiaefektiivsust, heliisolatsiooni ja õhukvaliteeti.

Roheliste katuste teostamismeetod sõltub ruumist katuse all ning katuse kaldest, pindalast ja kavandatud taimestikust. Orgaaniline osa varjab tavaliselt aluspinnast, alusdrenaaži ja lahendusi, mis on vajalikud vee juhtimiseks, samuti vee ja juurestiku isolatsioonikihte. Seega, roheline katus ja selle raskus nõuavad head planeerimist, õigeid materjale ja regulaarset hooldust. Näiteks ostukeskusel Lauttis Helsingis Lauttasaaris on katusel elamute jaoks rajatud aed. Sademeveevõrku sattuva vihmavee voolu aeglustab umbes 800 m² muru ja põõsaid, kus vesi voolab umbes poole aeglasemalt kui asfaldiga kaetud tänaval. Triplas hakkab tulevikus samuti olema umbes üks hektar rohelisi katuseid.

Sademevee juhtimisel või kinnihoidmisel on märkimisväärne roll teekattel

Jätkuvad uuringud ja asfaldimaterjalide arendamine on alati olnud YIT tegevuse strateegiline prioriteet. YIT on kogunud head teadmised kivimaterjalidest, mida on ettevõtte saja-aastase tegevuse jooksul üleriigiliselt kasutatud. Teekattel võib olla märkimisväärne roll kas sademevete pinnasesse juhtimisel või nende eemal hoidmisel.

„Meie kasutatavad teekattelahendused on alati kavandatud juhtumipõhiselt. Ei ole valmis, riiulist võetavat retsepti, sest materjalid muutuvad ja kivimaterjalist koostisosad on kohalikud,“ ütleb YIT Soome asfaldilaboratooriumi juht Vesa Laitinen.

YIT arendab pidevalt uusi spetsiaalseid tooteid, mis võtavad arvesse näiteks vett läbilaskvuse või mitteläbilaskvuse. Kui vett läbilaskvat asfalti kasutatakse sademeveelahendusena, juhitakse piirkonna vihmavesi läbi teekatte otse pinnasesse, kust vesi juhitakse alusdrenaaži abil kanalisatsiooni. Näiteks on spordiväljakute alused juba pikka aega tehtud vett läbilaskvast asfaldist, mis tähendab, et pealmine kunstmuru kuivab kiiresti ja vihmavesi ei jää loikudena selle pinnale.

Teisalt on vett mitteläbilaskval asfaldil märkimisväärseid keskkonnaalaseid eeliseid, kui seda kasutatakse pinnase ja põhjavee kaitsmiseks kahjulike ainete vastu. Näiteks teed, mis läbivad põhjaveega piirkondi, jäätmete ladustamispaikade alused, tankimiskohad ja kemikaalitankerite kaitsemahutid on tihti tehtud tihedast asfaldist. Taanis on isegi oma toode põllumajanduslike vajaduste jaoks, YIT Farmfalt, mis takistab loomasöödas leiduvate toitainete pinnasesse jõudmist.

Järgmine kord, kui lasete endale kraanist klaasitäie vett, käite duši all või saavad teie sokid tänaval poriloigus märjaks, tuletage meelde, kui pikk on vee teekond vabalt voolavast jõest veevõtujaama, veetorni ja veekäitlusjaama, enne kui see lastakse tagasi looduslikku veeringlusse.

Täiendava informatsiooni jaoks võtke ühendust: Anne Piiparinen, Senior Vice President, YIT Finland Ltd, tel. +358 (0)40 823 2808, anne.piiparinen@yit.fi
Hanna Malmivaara, Senior Vice President, Group Communications, YIT Corporation, tel. +358 (0)40 561 6568, hanna.malmivaara@yit.fi

Link originaaltekstile [https://www.yitgroup.com/en/news-repository/news/the-story-of-watera-functioning-water-infrastructure-enables-the-modern-world ]

YIT on suurim Soome ja oluline Põhja-Euroopa ehitusettevõte. Me arendame ja ehitame kortereid, äripindu ja terveid piirkondi. Lisaks sellele oleme nõudliku infrastruktuuri ehitamise ja teekatte rajamise spetsialistid. Koos klientidega loovad meie 10 000 professionaali senisest funktsionaalsemaid, atraktiivsemaid ja jätkusuutlikumaid linnu ja elukeskkondi. Tegutseme 11 riigis: Soomes, Venemaal, Skandinaavias, Balti riikides, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Uus YIT sündis, kui enam kui saja-aastased YIT Oy ja Lemminkäinen Oy 2018. aasta 1. veebruaril ühinesid. Meie 2018. aasta pro forma käive oli ligikaudu 3,8 miljardit eurot. YIT Oy aktsia on noteeritud Helsingi Nasdaq OMX   börsil. www.yitgroup.com