Puidu tähtsus korrusmajade ehitamisel suureneb – enamik ehitise kliimakoormusest tekib kasutamise käigus

Ehitusala soovitakse juhtida väiksema kliimakoormuse poole ja osa sellest moodustavad avalikud investeeringud puidust ehitamisse. YIT parandab pidevalt oma teadmisi ja oskusi puidust ehitamises. Materjalivaliku keskkonnamõju on vaja veel uurida, kuid juba praegu on selge, et kliimategevustes tasub pühenduda ka kogu elukaare heitmete vähendamisele.

Puidust ehitamine muutub järjest populaarsemaks ja üks kasvu tagant tõukavatest teguritest on kliimamuutuse vastu võitlemise poliitilised suunised nii valitsuse kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Eelmise aasta septembris avalikustas keskkonnaministeerium eesmärgi, mille kohaselt peaks puidust ehitamise osa moodustama kõigis avalikes uusehitistes 2022. aastaks 31% ja 2025. aastaks 45%. 2019. aastal oli osakaal 15%.

Poliitiliste tegude taustal on tunda kasvuhoonegaaside vähendamiseks seatud eesmärkide mõju: Soome püüdleb 2035. aastaks süsinikuneutraalsuse ja võimaluse korral 2040. aastaks süsinikunegatiivsuse poole. Sama süsinikuneutraalsuse eesmärgi on püstitanud endale ka näiteks Helsingi linn, kes ongi esimesena teada andnud, et otsib kõikvõimalikke meetodeid ehitiste ja ehitamise heitkoguste vähendamiseks.

„Keskkonnaeesmärkide täitmiseks peab ehitussektor kliimatalgutest igati osa võtma,“ kinnitab YIT jätkusuutlikkuse juht Mia Ranta-aho.

Puit või betoon?

Puidust ehitamisse investeeritakse, sest see leitakse olevat üks tõhusamatest meetoditest ehitiste tekitatud heitmete vähendamiseks. Avalikes aruteludes vastandatakse kergesti puitu ja betooni ning sageli mainitakse puidu võimet siduda CO₂. Teisalt on tekkinud mure ka selle pärast, kas puitmaterjalide järjest suurenev kasutamine vähendab metsade aktiivseid süsinikuneelusid.

Viimastel aastatel on uuritud ka materjalide erinevusi. Näiteks Helsingi linna programmis „Kehittyvä kerrostalo“ („Arenev korrusmaja“) ehitati 2018.–2020. aastal pea identsed kortermajad, üks betoon- ja teine puitkarkassiga. Projekti raames sooviti võrrelda betoon- ja puitkarkassiga korrusmaja erinevusi nii projekteerimis- kui ka ehitusjärgus ning pärast kasutuselevõttu.

Võrdlemisel täheldati, et ainuüksi ehitusmaterjalide tekitatud heitkogused olid puitkarkassiga ehitisel umbes 20% väiksemad kui betoonkarkassiga majal. Vahe siiski vähenes, kui arvestati ka ehitise kogu kasutuseaga saja aasta jooksul. Sel juhul olid puitkarkassiga ehitise elukaare heitkogused 6% väiksemad kui betoonkarkassiga ehitisel.

„Sellised võrdlused on olulised, kuid need peab uuesti läbi vaatama, kui saame värskeid uurimisandmeid eri materjalide tegelikust ilmastikukasust ja -kahjust,“ arutleb Rakennusteollisuus RT keskkonna- ja energiajuht Pekka Vuorinen.

Rohkem kaalu elukaarele

Programmi „Kehittyvä kerrostalo“ tulemustes on tähelepanuväärne veel see, et pikema aja peale tehtud võrdlustes olenes enamik projekti heitkogustest muudest asjaoludest kui karkassimaterjali valik. 3/4 elukaare heitkogustest tekkis elamise ajal energiatarbimise tagajärjel.

Tulemus on kooskõlas nende kõikehõlmavate arvutustega, mille Rakennusteollisuus RT tegi enda koostatud tegevuskava „Väikese süsinikujalajäljega ehitustööstus 2035“ jaoks.

„Koostasime tegevuskava koos huvirühmade ja keskkonnaministeeriumiga vastusena Soome süsinikuneutraalsuse eesmärgile. Arvutuste põhjal moodustab ehitiste kasutusaegne energiatarbimine 76% riigi kogu tehiskeskkonna iga-aastasest süsinikujalajäljest. Ülejäänud 1/4 heitkogustest pool pärineb ehitusmaterjalidest, nagu betoon, teras ja puit. Ehitusplatsi tegevuse ja transpordi heitkoguste osakaal on natuke väiksem. Oluline on, et kõik tegijad vaataksid oma heitkogused üle ja püüaksid neid vähendada,“ selgitab Vuorinen.

Ta rõhutab, et tähtsamad ehitiste keskkonnamõjuga seotud otsused langetatakse juba nende projekteerimise käigus. Sel ajal tehtud valikuid ei saa alati kasutamise ajal muuta ja isegi kui see osutub võimalikuks, lähevad muudatused kalliks maksma. Heitkoguste vähendamine on tähtis, ent see peab toimuma hallatult, ehitise elukaare kvaliteediomadusi halvendamata.

„Ehitise keskkonna- ja kliimamõjuga tuleb arvestada kogu elukaare ulatuses juba projekteerimise käigus. Ehitise tehniliste omaduste parandamine võib mõnel juhul kasvatada tootmisetapi kulusid ja ka heitkoguseid, aga tänu neile parandustele võib maja elukaare energiatarbimine ja keskkonnakoormus ka märkimisväärselt väheneda,“ nendib Vuorinen.

Tootearendus toetab keskkonnaeesmärkide täitmist

Elukaare peale mõtlemist tõstab esile ka YIT säästva linnaarenduse juht Juha Kostiainen oma blogis Betoniteollisuus ry ja Rakennustuoteteollisuus RTT lehel Kivifaktaa.

„Osa linnu on seadnud krundi võõrandamise tingimuseks puidust ehitamise nõude. See on hea nõu, kui on soov puidust ehitamist soodustada. Kui soovitakse toetada väikseid heitkoguseid, tasub seada elukaare heitkogustele raamtingimused. Korralikud töövahendid on heitkoguste arvutamiseks juba olemas. Kui soovitakse toetada innovatsiooni, on mõistlikum määrata eesmärgid lõpptulemusele, mitte tehnilistele lahendustele,“ õpetab Kostiainen.

Kui soovitakse vähendada märkimisväärselt ehitusmaterjalide heitkoguseid, eeldab see Kostiaineni sõnul ka uute lahenduste väljatöötamist. Peale uurimisasutuste tegeletakse selle tööga nii puidu- kui ka betoonitootjate arenduslaborites.

Viimase näitena mainib Kostiainen Norrat, kus on suudetud toota tsementi bakteripõhise protsessi käigus ilma keskkonda koormavat lubjakivi kasutamata. Seevastu Soomes on töötatud tööstuse kõrvalproduktidest välja geopolümeerid ja teatud kivipõhiste ehituskomponentide puhul saavutatud kommertstoodetes varasemast 40% väiksemad heitkogused.

Moodulid kiirendavad puidust korrusmajade ehitamist

Lähituleviku arengusuund on siiski selge: edaspidi valmib üha suurem osa Soomes kerkivatest ehitistest just puidust. On tähtis, et kõiki ehitusmaterjale arendataks väiksema heitkoguse suunas. See kajastub ka YIT strateegias, kus heitkoguste vähendamisele on seatud auahned eesmärgid.

„Järgmise kümne aasta jooksul kavatseme oma tegevuse ja projektide süsinikujalajälge poole võrra vähendada. Selle eesmärgi saavutamiseks pole mingit imerohtu, vaid see eeldab näiteks tõhusamat tegutsemist ja kadude vähendamist, uut tüüpi ringmajandus- ja materjalilahendusi ning taastuvenergia ulatuslikumat kasutamist,“ räägib Mia Ranta-aho.

Puidust korrusmajade ehitaja sai YITst 2020. aasta alguses, kui Tamperesse Hervantasse kerkis Asunto Oy Tampereen Tohtori. YIT on kasutanud ehitamisel juba pikka aega vannitoa-, tasandi- ja seinaelemente, aga Tohtori on YIT esimene puidust korterelamu, mis on ehitatud täielikult moodulitest.

„Puidust räägitakse palju, kuid seni on üleni puidust korterelamuid ehitatud üsna vähe. Veel praegugi on iga uus puidust korterelamu sama hästi kui katseprojekt, mis muudab selle projekteerimise ja ehitamise kallimaks, kui see oleks tuttavamate materjalide kasutamise korral. Hinnavahe väheneb sedamööda, kuidas saadakse kogemusi ja kinnistatakse protsesse,“ arvab YIT Asuminen Suomi ja CEE segmendi juht Marko Oinas.

Puitmoodulitest ehitamise üks tähtsamaid eeliseid on tavapärasest lühemad tarneajad.

„Eelmainitud moodulite abil saab ehituse aega lausa poole võrra vähendada. Moodulehitamise eeliste hulka kuuluvad ka suurepärased tootmistingimused ja tööohutus. 80–95% majast valmib tehases, kus soojus, niiskus, valgus ja ergonoomia on üldjuhul paremad kui õues ehitusplatsil,“ loetleb Oinas.

Kas teid huvitab säästev eluase? Lugege lähemalt siit.

Lisateave
Marko Oinas, juhataja asetäitja, Asuminen Suomi ja CEE segment, tel 040 506 7430, marko.oinas@yit.fi 
Johanna Savolainen, kommunikatsioonijuht, YIT Oyj, tel 044 305 4594, johanna.savolainen@yit.fi

YIT on Soome suurim ja Põhja-Euroopa peamine linnaarendaja ja ehitusettevõte. Meie eesmärk on luua senisest vastupidavamaid, funktsioneerivamaid ja atraktiivsemaid linnu ja elukeskkondi. Arendame ja ehitame kortereid, äriruume ja tervikrajoone. Samuti oleme nõudliku taristuehituse spetsialistid. Omame koos äripartneritega kinnisvara, mis toetab meie suuremate arendusprojektide elluviimist. Pakume klientidele ka kinnisvara väärtust suurendavaid teenuseid. Anname tööd ligi 7400 spetsialistile kümnes riigis: Soomes, Venemaal, Rootsis, Norras, Eestis, Lätis, Leedus, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Meie 2020. aasta käive oli ligikaudu 3,1 miljardit eurot. YIT Oyj aktsia on noteeritud Nasdaq Helsingi Oy börsil.