Järvevana tee ja Tehnika tänava liiklussõlm

Järvevana tee ja Tehnika tänava vaheline ühendustee on tänapäeval pealinlaste seas üsnagi tuntud ning tihedalt läbitav. Küll aga on arvatavasti paljud unustanud, et aastaid tagasi taolist liiklussõlme üldse ei eksisteerinudki ning ühest kohast teise sõitmine oli sageli tüütum ja nõudis rohkem aega. Kümme aastat tagasi usaldati projekt aga just meile.

Järvevana tee ja Tehnika tänava vahelise ühendustee ehitamist alustati Ülemiste liiklussõlme osana 2011. aastal. Kahe aasta jooksul kaevati süvend, mille põhja rajati ringtee, külgedele ehitati tugiseinad ja süvendi kohale kaks raudteeviadukti. Kogu liiklussõlm tekkis täiesti uude kohta, kus polnud mitte kunagi liiklust olnud.

Kutsumata külaline vesi

Kuigi projekt kõlab pealtnäha lihtsa ja tavalisena, oli toonase projektijuhi Priit Kuldsaare sõnul tegemist ühe ajaloo keerukama projektiga. “Liiklussõlme rajamiseks pidime minema olemasolevate raudtee alt nii-öelda läbi ning rajama teed ja trassid ülejäänud pinnasest kuue meetri sügavusele. Kuna aga kogu ehitusprotsess käis Ülemiste järve lähedal ja oli olemasolevast pinnasest allpool, siis tuli ka välja mõelda, kuhu kogu vesi suunata,” meenutas Kuldsaar. Tema sõnul oligi Ülemiste järvest tuleva veega tegelemine projekti juures kõige suurem peavalu, sest ühtegi sajuvee trassi, mis mere poole läheks ja kuhu vesi suunata, algselt ei olnud. “Lõpuks rajasime eraldi settetiigid, kus vesi imbus suures osas maa sisse tagasi ning ülevool läks peenikesse sajuvee torusse. Kogu lahendus oli üks suur katsetus ning olime väga üllatunud, kui hästi see toimis,” rääkis Kuldsaar. Ta lisas, et erinevad spetsialistid, kes nõu ja jõuga abiks käisid, pidasid algselt ideed rumalaks ja ütlesid, et nii ei saa teha. “Meie jaoks oli lahendus üsnagi loogiline ja tahtsime oma jonnakusega seda proovida ning õnnestus!” ütles ta. Nii jõutigi vee osas lahendusele ning kui hiljem hakkasid tööle erinevad kollektorid, siis said ehitajad juba juhtida vee mere poole.

Sai ka teistmoodi

Lisaks veele oli projekt omanäoline ka ehitusviisi poolest. “Kui tavaliselt ehitatakse sildade ja viaduktide jaoks kalda- ning vahesambad ja raketis maa peale, siis toona tegime teistpidi – ehitasime raudteesillad, kalda ja vahesambad maa peal valmis, hiljem kaevasime alt tühjaks ja sild jäi seisma,” rääkis Kuldsaar.

Kokkuvõttes oli toonase projektijuhi Priit Kuldsaare sõnul tegemist väga huvitava ja insenertehniliselt keeruka projektiga, millest sai palju edasisse tööellu kaasa võtta. Pealegi muutus üks teelõik tallinlaste ja pealinna väisavate inimeste jaoks taas kiiremini ja hõlpsamalt läbitavaks. Saame vaid tänulikud olla, et aastaid tagasi meile niivõrd tähtsa projekti valmimine usaldati.