Rahvusarhiiv Noora - kõige turvalisem koht

Riigi Kinnisvara AS-i tellimusel valmis 2016. aastal Rahvusarhiiv Noora, mis on kuuekorruseline büroo- ja arhiivhoone Tartus. Ehitasime Noora vastavalt arhiivispetsiifilistele nõuetele võimalikult energiasäästliku, vastupidava ja kauakestvana, sest seal hoitakse siiski dokumente, mida ka meie lapsed, lapselapsed ja isegi lapselapselapsed tahaksid tulevikus uurida.

Nii on Noora paber- kui ka digitaalse arhiivi ruumides täpse temperatuuri ja niiskuse tasemega täppiskonditsioneerid. Lisaks on digitaalarhiivi hoidlates tavapärase tuletõrjesüsteemi asemel gaasikustutus: vee asemel kasutatakse argooni ja lämmastiku segu, mis viivad tulekahju korral hapnikutaseme alla 15%. Selline õhukonsistents ei ole aga põlemiseks piisav, mistõttu tuli ei saa õhku peale ja kustub ise ära.

Kokku kestis Euroopa moodsaima rahvusarhiivi Noora planeerimine ja ehitamine ligi seitse aastat: planeerimisega alustati 2010. aastal, ehitustööd algasid 2014. aasta detsembris, nurgakivi asetati järgneva aasta aprillis ning Noora avati pidulikul 2017. aasta veebruaris. Kogu protsessiga oli seotud sadu inimesi ning ehitamise au sai endale YIT. Nii pani YIT kokku meeskonna, mis oli lausa 9-liikmeline.

Õnnestumise tõi ebaõnnestumine

Kui palume Noora hankejuhil Hannes Piisangul paari aasta taguseid aegu meenutada, tuleb talle kohe üht-teist huvitavat meelde: “Näiteks välisseinaelemendi viimistlus pidi seletuskirja kohaselt olema AA klass (see tähendab kõige-kõige), kuid vormist elemente välja võttes olid nende servad pisut kahjustada saanud – ääred olid vaevumärgatavalt murenenud ja pigem vastasid madalama viimistlusklassi tootele. Lubatud parandustöödeks polnud ka piisavalt aega. Mäletan, et tehases arhitekti hävitavat hinnangut oodates oli üsna maailmalõpu eelne õhkkond,” kirjeldab Piisang. “Arhitekt aga, nähes tehtut, oli ülimalt meelitatud ja tõdes, et ta ei osanud oma parimas unenäoski oodata sellist tõetruud lähenemist,” meenutab Piisang. Arhitekti jaoks sümboliseerisid murenenud elementide servad arhiivis aastaid säilitatud ja ajahambast puretud dokumentide lehti.

Objektijuht Märt Kakkum lisab töökaaslase meenutustele: “Oli ette nähtud, et Noora büroo ja hoidla vahelised sillad ja uksed kaetakse vasega, sest idee järgi pidi vask aastatega oksüdeeruma roheliseks. Seda aga loodus Tartus ei suuda teha, sest vaid merelises kliimas tõmbub vask roheliseks ning Tartu on sisemaa. Katsetasime erinevate kemikaalidega, kuid päeva lõpuks sümpatiseerisid arhitektile kõige enam silla ja uste peale jäetud töömeeste käe- ja näpujäljed. Arhitekti jaoks tähistasid need samuti ajalugu ja elujälgi, mis igaveseks vasele talletuvad,” meenutab Kakkum.

Nii saigi Noorast mitte ainult kõige turvalisem, vaid ka üks isikupärasemaid Eesti mäluasutusi. Kokku on Nooras tähtsate paberite hoidlaid kokku 26, mis mahutavad umbkaudu 43 000 riiulimeetrit.