Tallinna Lennujaam - kõige spioonifilmilikumad ehitustööd (kõige keerukam logistiline väljakutse)

Kõlab nagu mõne spioonifilmi süžee? Tegelikult on tegu “kõigest” meenutusega aastatesse 2016-2018, mil Tallinna Lennujaam sai hulga olulisi täiendusi: rekonstrueeriti olemasoleva lennuraja 20 aasta vanune kattekonstruktsioon ja valmis pikem lennurada koos kaasaegse täis-LED lahendusega, millesarnast kohtab lennundusvaldkonnas veel harva; rajati lumesulavete ärajuhtimis-ja lumesulatusplatsid; alad lennukimootorite katsetamiseks; tuletõrjeõppuste tsoonid; lennuvälja hooldustehnika manööverdamiseks vajalikud piirkonnad ning valmis said teisedki Lennujaama ümbrust puudutavad väiksemad korrastustööd.

“Kõigi sarnaste ülesannetega olime varemgi kokku puutunud, aga selline Saksa täpsusega logistika oli midagi ainulaadset,” meenutab peaprojektijuht Priit Suits. “Teadupoolest on Tallinna Lennujaam nii väike, et seal ongi ainult üks lennurada – see tähendab, et uue raja ehitamiseks lennuliiklust pausile panna ei saa. Nii kui kella poole ühe ajal viimane lennuk startinud oli, algas meie tööaeg: 6 tundi, 60m lai rada, kusjuures asfalt pidi olema enne esimest hommikust lendu jahtunud ja rajameistri poolt kontrollitud,” kirjeldab ta.

Kes eelistab võrdlust tantsumaailmast, siis võiks see Priidu sõnul olla võrreldav tantsupeo peaproovi ajal platsi all lookleva toru vahetamisega. Samm siia, samm sinna – edasi saab liikuda vaid meetrite haaval. Enne tuleb kõik peas läbi mängida ning valmis tuleb olla ka ootamatusteks.

“Ei oskagi öelda, kas seal oli rohkem masinaid või inimesi,” meenutab naljatledes Priidu toonane parem käsi Lauri Kanarbik. “Kõike tehnikat oli topelt, sest see ei olnud variant, et mõni masinatest streigib ja tööd seisatakse,” ütleb ta. Aga isegi rangete kooskõlastuste ja suure ettevalmistuse kiuste tuli ootamatusi ikka ette. Kuna Eesti oli toona ka EL-I eesistujamaa, tuli ette situatsioone, kus ehitajatele rada üle ei antudki, sest oli oodata mõne tähtsa inimese erakorralist maandumist. Ühel suveööl jäid tööd seisma, sest oodata oli USA riigivisiiti. “Ütleme nii, et me ei saa poole protseduuri pealt kedagi alla võtta sealt taevast, nii et sel perioodil maandusid nii mõnedki lennud hoopis Riias või Helsingis,” lisab Priit.

Lisaks asfalteerimisele meenutavad nad eredalt, kuidas valmis lennurada toetav tugevdatud õlg ehk nn stripiala lennujaama serval. Kuna see jäi vahetult lennuraja äärde, tuli ka neid töid teha öösiti.  “Meie jaoks tehti aeda auk, mida valvas turvafirma. Turvafirma ümbritses meid igal hetkel – pea kümmekond inimest ATV-dega ringis ümber meie, pingsalt jälgimas. Hommikul tööde lõppedes tõmbasid nad silmusena kokku, kuniks ka viimane mees oli läbi aiaaugu lahkunud,” meenutab Lauri järjekordseid spioonilikke elemente, mis teevadki sellest ühe kõige-kõigema projekti.

Kui uue elumaja valmides on igaühe jaoks märgatav ja selge, mis tööde käigus tehtud sai, siis Lennujaama projekti puhul on tulemuse hindamine kindlasti keerulisem. Aga ära sai tehtud paljutki: “Mis puudutab mandumist ja piloote – tõstsime meie töödega Tallinna Lennujaama kategooriat. Varem oli Tallinnas võimalik maanduda ainult ühtpidi, mis võis tähendada, et kui näiteks tuulesuund juhtus vale olema või oli halb nähtavus, pidi lennuk mujale pöörduma. Nüüd saab Tallinnas maanduda mõlemalt poolt ja seda ka raskemates ilmastikuoludes,” toob Lauri välja.

Numbrite keeles: 60 km uut kaablikanalisatsiooni ja 100 km uusi kaableid, 400 uut navigatsioonituld, 10 km uusi sademeveetrasse, sealhulgas 260 uut kaevu ja 3 km kraavitust. Seoses lennuliiklusala olulise laienemisega suurenes lennujaama julgestusala 41 ha võrra, ning rajati ca 5 km uusi teenindusteid.

Rajasüsteem integreeriti lennutornis töötavate lennujuhtide kasutatavasse süsteemi, mis muudab veel tänagi Lennujaama igapäevast toimimist oluliselt sujuvamaks. Tallinna Lennujaama juhatuse liikme Einari Bambuse sõnul oli tegu lähiajaloo ühe keerukaima ehitusprojektiga.