Kõige atraktiivsem rendipind – MotorCenter auto-moto teenuskeskus
Põhja-Tallinna mereäärne ala on teinud viimase viieteistkümne aastaga läbi tohutu arengu – ohtlikult lagunenud ja ebaatraktiivsest tööstus- ja militaaralast on saanud täisväärtuslik elukeskkond, kus kinnisvarahinnad püstitavad ostuhuviliste rohkuse tõttu üha uusi rekordeid.
Esimene arendaja, kes veel enne tänaseks Kalaranna tänavaks kujunenud kultuurikilomeetri loomist, merepromenaadi rajamist ja Lennusadama ehitust juba 2006. aastal selles seni trööstitus piirkonnas kopa maasse lõi, oli justnimelt YIT.
Kalamaja ajaloolise kalmistupargi ja puitasumi vahelisele kinnistule otsustati luua kõiki moodsa elu mugavusi pakkuv kaasaegne elukvartal, kus leidis järgmise 12 aasta jooksul rajatud 14 hoones endale uue kodu ligi 400 pere.
Ehitustegevuse alustamine oli ühelt poolt YIT-le kui esimesele tulijale lihtne – ei mingeid segavaid ümbritsevaid hooneid, palju vabadust piirkonna visiooni kujundamiseks, ruumi ehitustööde korraldamiseks.
Samas aga nõudis krundi ettevalmistus arendustegevuse alustamiseks päris korralikku eeltööd. 4,5 hektariline Uus-Kalamaja 10 kinnistu ja seda ümbritsevad alad olid selle ajani olnud kinnine territoorium, kus erinevatel aegadel olid paiknenud sadamahooned, tsaariaegsed kaitserajatised, kaitseväe lasketiir, hobuste laatsaret ja karjamaa, õhuväesuurtükkide kaevikud ja nõukogudeaegsed militaarrajatised. Enamuse krundil paiknenud hoonetest kuulutasid muinsuskaitsespetsialistid väheväärtuslikuks ja taastamiseks kõlbmatuks, kuid Noole tänaval paikneb tänaseni üks hoone, mis õnnestus päästa ja väärikalt rekonstrueerida.
Et siduda uus kaasaegne linnakvartal ajaloolise miljööväärtusliku alaga, kasutati uute hoonete puhul materjale ja elemente, mis imiteerivad ajalooliste hoonete ilmet – puitu, plekk-katuseid, erinevate katetega kaldpindu ja terrasse, tumedat telliskivi ja palju muud, mis kvartali üldilmele soliidsust on lisanud. Kuna parkimine asub hoonetel valdavalt maa all ning säilinud on ka palju territooriumil kasvanud puid, on kvartal jäänud vaatamata selle ümber üha aktiivsemalt kihavale elule ülimalt inimnäoliseks, pakkudes liiklusmüra asemel helideks mänguväljakutelt kostuvaid kilkeid ja linnulaulu, ohtralt võimalusi jalutamiseks, sportimiseks või pikniku pidamiseks.
Mitmed arendusprojekti panustanud YIT-lased peavad Vibu kvartali kujunemislugu oma karjääri üheks olulisemaks saavutuseks ning vaatavad projektile suure rahulolu ja uhkusega tagasi.
